Suure pildi nägemiseks tuleb vaadata eemalt. Meie – eesti rahvas siin ja praegu – loome riigi tulevikku ja kujutleme vaimusilmas Eestit näiteks 30 aasta pärast. Hindamaks tänast Eestit samasuguses perspektiivis, tuleb mõttes astuda 30 aastat tagasi. Olles praegu selle ajatelje mõttelises keskpunktis ei ole mõistlik heietada küsimuse üle “kas me sellist Eestit tahtsime?” vaid otsida […]

Isamaa esimeheks kandideeriv Lavly Perling ütles, et Isamaal võiks alates juunist olla kolm eesmärki – muutuda juhtivaks opositsioonijõuks, kindlustada Isamaa kohalolek üle Eesti ning viia erakond 2023. aasta parlamendi valimisteks kolme suurema hulka. See kõlab väga hästi ja kahtlemata oleks suurepärane, kui need eesmärgid täidetaks. Ainult et mis edasi? Saab kolme suurema hulka… ja siis? […]

Isamaa on see maa, mille pärast tasakaalukas inimene on valmis paljuks. See annab kindlustunde, et on olemas harjunud, eelmiste põlvede kujundatud keskkond, kus ennast turvalisena tunda. Annab ka tulevikku vaadates kindlustunde, et me järgnevatel põlvedel on see toetuspunkt ja turvaline ruum olemas. Vajavad seda tegelikult kõik, ainult et üks osa inimesi ilmselt ei tunne seda […]

Võidakse arvata, et Isamaasse mitte kuuluvaile inimestele ei pruugi erakonna käekäik tähtis olla. Mina erakonnatu inimesena sellega nõustuda ei saa, ja ma pole kaugeltki ainus. Isamaa sees täna toimuva maailmavaatelise võitluse lõpptulemus mõjutab üsna otseselt kogu eesti ühiskonna ja Eesti Vabariigi käekäiku ja läheb seetõttu ka paljudele korda. Vaadakem viimase erakondade toetusuuringu tulemusi. Reformierakonna, Eesti200 […]

Isamaa loodi selleks, et teha suuri asju: lõpetada võõrtööjõu sissevedu ja päästa eesti rahvas vähemusrahvuse saatusest omal maal, rebida Eesti otsustavalt lahti Nõukogude Liidust ja tema pärandist, kaasa arvatud sõjaväest, kehtestada demokraatlik kord ja vabadused, rajada iseseisev ja konkurentsivõimeline majandus, teostada omandireform ja tagada vaba turu toimimine. Veidi kaugem eesmärk, pooleldi unistus, oli viia Eesti […]

Rahvusriik kui ideaal tähendab ühiskondlikku keskkonda ja mõtteruumi. Põhiseaduse preambulit lahti seletades on Eesti riigi ülesanne hoida eestlust – rahvust, keelt ja kultuuri. See on meie riigi eksistentsi põhjus, kõik muu aga vahend selle tagamiseks. Eestlase rahvuslik identiteet on eelkõige seotud eesti keelega. Keeleruumi hoidmine alates koolide õppekeelest ja lõpetades eesti teaduskeelega tähendab globaliseeruvas maailmas […]

Erakondadeülese maailmavaatelise kogukonna Isamaalised liikmete arv ületas alanud nädalal tuhande piiri. Facebooki privaatse grupina tegutseva ühenduse liikmetest kolmveerand ühtegi parteisse ei kuulu. “Paljud inimesed on väsinud päevapoliitilisest kukepoksist ja igatsevad aatelist isamaalist poliitikat,” nendib Isamaaliste kõneisik Juhani Jaeger. Kuna iga liituja peab nõustuma 6 maailmavaatelise peapõhimõttega, on liikmed Jaegeri sõnul aatekaaslased sõna otseses mõttes. 6 […]

Kultuurilisele identiteedile üles ehitatud riik on stabiilsem kui poliitilisele identiteedile üles ehitatud riik. Poliitiline identiteet on õpitud, kultuuriline identiteet aga automaatne. Poliitilisele identiteedile rajatud riigi probleemiks on tema mitmekultuurilisus, mis tähendab seda, et tema liikmete, isegi kodanike, käitumisimpulsid võivad mõningates olukordades olla lausa vastandlikud. Rahva kultuurilise kohandamise sihilik seadmine kõrgemale rahva loomulikust vaba arengu nõudest […]

Emakeelenädalale mõeldes avaldame Maarja Vaino varem Postimehes ilmunud mõtiskluse eesti keele elujõu teemal. [Isamaalised]   Mati Hint (1937–2019) on öelnud, et eestlastel on õigus elada oma elu eesti keeles ja neil on õigus seista selle keeleõiguse eest. „Need õigused teeb loomulikuks ajalugu ja see, kuidas rahvas ja tema haritlaskond on eesti keelest ja eesti keeles […]

Koolide ühtlustamine muudab tegelikult Eesti haridustaseme halvemaks, selgitab õpetaja Mari-Vivian Ellam. Ühtse Eesti kooli idee, vene koolide kaotamine ja kõigile Eesti lastele ühtse koolivõrgu loomine ei ole minu arvates korralikult läbi mõeldud. Mitmed põhjendused, millele toetutakse, ei ole veenvad ning ühtsuse printsiip ise kannab endas säratut keskpärasust. Nii nagu ei ole võimalik luua üht universaalset […]

Kuniks Eesti riik teenib eesti rahvuse püsimise huve, kuniks Eestit juhitakse eesti keeles ja eesti meeles, seni on siin turvaline ka kõigil teistel rahvustel, kirjutab Lauri Vahtre (Isamaa). Üks Murphy seadusi ütleb, et igas organisatsioonis on veel üks inimene, kes mäletab, miks see organisatsioon loodi – see inimene tuleb üles leida ning vallandada. Kuri nali […]

Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni üks esimesi samme oli rahvastikuministri ametikoha kaotamine. Äsja Riigikogu menetlusse jõudnud eelnõuga plaanitakse likvideerida ka rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon. Eestlaste arvu vähenemine on kõige tõsisem oht meie rahvusele. Rahvuse kandjaks on inimene. Rahvusesse kasvamine algab lapse sündimise ja üleskasvamisega eesti kultuurikeskkonnas ning kestab kogu elukaare vältel. Kriitiliseks küsimuseks on niisiis laste arv […]

Eestis on süvenenud lõhe elanike ja nende esindajate vahel, mis võib teoreetiliselt viia ka ühiskonda raputavate sündmusteni. Eesti on selles mõttes alati olnud üks rahulikumaid elupaiku maailmas, kuid siin ei tasuks hakata jagama ülemäära palju komplimente ei kehtivale õiguskorrale, sotsiaalsele kindlustundele, välispoliitikale ega majandusmudelile: oleme kodurahu eest tänu võlgu kõigepealt meie inimeste tasasele iseloomule, töökusele […]

Vaidlused ja lõhe ühiskonna eri pooluste vahel lähtuvalt eestluse, perekonna, keele, kultuuri ja oma riigi mõistmisest on paljuski taandatavad idealismi ja pragmatismi igipõlisele vastasseisule, kirjutab kultuurikorraldaja ja Isamaaliste kogukonna algataja Juhani Jaeger. Veendunud idealistil on äärmiselt keeru­line mõista, kuidas ei saa pragmatist aru erilisest tundest, mille loob mõtlemine ajatutele ideaalidele nagu perekond, inimelu, rahvusriik, traditsioonid, […]

Elukogemus ütleb, et kõige magusamaks läheb kaklus pärast kakluse lõppu. Siis saab alistatud vaenlase surnukehal tantsu lüüa ja kireda. Ja kui surnukeha siiski päris surnud ei ole, kireb toogi omal viisil vastu. Mõlema poole käitumine on ülimalt inimlik. Kohe nii inimlik, et peaaegu loomalik. Peatähelepanu pälvib siiski võitja, sest prožektorid on suunatud temale, tema suust […]

Muudatuste ellu viimiseks üritatakse väga sageli laiendada isiklikke kogemusi riigi tasandile, kuid selline lähenemine ei võta arvesse traditsioonide kujunemise põhjuseid ja pikka ajalugu. Suures pildis ei tohiks olla küsimus selles, milline on kellegi isiklik arvamus, seksuaalne sättumus või peremudel. Küsimus on selles, kuidas me suhtume välja kujunenud tavadesse ning, milliseid traditsioone me võiksime hoida enda […]

Inimkonna parim võimalik arengumudel on kultuuriliselt sõltumatute, kuid informatsiooniliselt ja majanduslikult seotud rahvusriikide kooslus, kirjutab Isamaaliste mõttekoja liige Tiit Kärner. Arengukavas „Eesti 2035“ on ühe eesmärgina toodud riigi avatumaks muutmine. Sellisel kujul püstitatuna on see eesmärgiks täiesti kohatu, nii nagu oleks seda ka riigi suletumaks muutmine. Sõna „avatud“ on muutunud sama loosunglikuks kui Nõukogude Liidus […]

Isamaaliste mõttekoja maailmavaatelisi teese selgitab ajaloolane ja kolumnist Lauri Vahtre.   1) Eesti riigi mõte on rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade Eesti riik pole eesmärk iseeneses ega äriühing, mille eesmärk on üksnes materiaalne kasu. Eesti riik on nüüdismaailmas vältimatult vajalik organisatsioon, et tagada rahvuse ja tema kultuurivälja püsimine ning areng.   2) Eestil […]

24. novembril teatas oma asutamisest erakondadeülene poliitiline mõttekoda Isamaalised. Liikumine pakub väljundit inimestele, kes peavad poliitikas esmatähtsaks rahvusriigi ideaali. Mõttekoja ellukutsujad on kultuurikorraldaja Juhani Jaeger ning ettevõtjad Kaspar Kokk ja Mart Maastik.