Isamaa on see maa, mille pärast tasakaalukas inimene on valmis paljuks. See annab kindlustunde, et on olemas harjunud, eelmiste põlvede kujundatud keskkond, kus ennast turvalisena tunda. Annab ka tulevikku vaadates kindlustunde, et me järgnevatel põlvedel on see toetuspunkt ja turvaline ruum olemas. Vajavad seda tegelikult kõik, ainult et üks osa inimesi ilmselt ei tunne seda tugevat tunnet, teisel aga moodustab see suure osa elu mõttest ja vaimsest seisundist.
Minu jaoks on isamaa ja emakeel väga olulised ja ma tunnen tugevat ühtekuuluvust selle maa ja rahvaga. Ses mõttes on Isamaasse kuulumine mu jaoks loomulik. Põhjendamatuks muutuks see siis, kui Isamaa ei oleks enam pühendatud isamaale, vaid üksnes mingitele üldistele aja ja kohata hoiakutele.
Mis on põhialused, millest ära tunda isamaalist poliitikat? Kindlasti uhkus oma maa ja rahva olemasolu üle. Rahvusliku uhkustunde vastandiks on hüüatus, et küll ”on piinlik olla eestlane”, oma rahva hoiakute kritiseerimine ning kõiksugu vähemusreeglite peale surumine tervele ühiskonnale.
Isamaa hoolib tulevikust ning seetõttu on tema põhihoiakutes väga tähtis rahva ja tema arvukuse kasvule suunatud rahvastiku- sh perepoliitika. Et Eesti on rahvusriik, peaks ka tema keele-, haridus-, teadus- ja kultuuripoliitika olema suunatud just selle ühiskonna ja kultuuriruumi kindlustamisele. Muidugi kõrvuti üldinimlike põhimõtete kaitsmisega.
Kirjeldatud punktid kindlustavad sisemiselt sellist Eestit nagu me ette kujutame. Kaitse- ja välispoliitika isamaalisus seisneb meie ühiskonna väärtuste kaitsmises väliste rünnakute vastu. Aktiivsuseta selles vallas ei ole võimalik isamaalisust samuti ette kujutada. Kõiksugu muud teemad majanduspoliitikast sotsiaalpoliitikani on tähtsad, kuna neist moodustub tugisüsteem eesti rahva, keele ja kultuuri hoidmiseks. Neist peamise poliitilise telje tegemine ei ole isamaaline poliitika.
Küllap sellest arutlusest ilmnes, milline minu meelest peaks olema Isamaa ja tema osalusel kujundatav Eesti ühiskond. Ütlen veel juurde, et isamaalisus ei seisne muidugi ainult erakondlikkuses – isamaalisus on põhihoiak, mis peaks olema üldine. Kui seda jätkub, jääb Eesti Eestiks – uuenevaks, kuid tuttavaks!
Isamaaline inimene on lihtne olla ka väljaspool poliitikat. Kandes neid loomulikke isamaalisi põhimõtteid saad sa rahus kanda oma elu kutset ka elukutselisest poliitikast väljaspool.