Rahvusriik kui ideaal tähendab ühiskondlikku keskkonda ja mõtteruumi. Põhiseaduse preambulit lahti seletades on Eesti riigi ülesanne hoida eestlust – rahvust, keelt ja kultuuri. See on meie riigi eksistentsi põhjus, kõik muu aga vahend selle tagamiseks.
Eestlase rahvuslik identiteet on eelkõige seotud eesti keelega. Keeleruumi hoidmine alates koolide õppekeelest ja lõpetades eesti teaduskeelega tähendab globaliseeruvas maailmas raskeid otsuseid. Eestikeelsusest igas eluvaldkonnas on saanud ideaal, mille nimel peab sisulist poliitilist võitlust üksnes Isamaa.
Perekond ja eestikeelsus tagavad rahvuse säilimise
Emakeel ja kultuurilised hoiakud omandatakse varajases lapsepõlves ja need kinnistuvad kasvamise käigus. Laste sündimine ja kasvamine eesti peredes on seega eesti kultuuri säilimise kindlaim garantii. Siiski ei ole rahvus geneetiline mõiste. Eestlase geeni ei ole olemas. Eestlane on eesti keele ja kultuuri kandja, kes end eestlasena identifitseerib ja keda peavad eestlaseks ka teised eestlased.
Kõige loomulikum keskkond kultuuri kandjate kasvamiseks on perekond. Perepoliitikast on kujunenud tõsine ühiskondlik-poliitilise väljakutse. Laste sündimist ei saa ega peagi mõjutama poliitika. Määravaks on siin inimeste isiklikud, aga ka avalikus ruumis esikohale seatud väärtused ja hoiakud. Hetkelise heaolu, tarbimise ja individualismi eelistamine ajatutele väärtustele, pühendumisele ja hoolimisele, jätab lasterikkusele ebaõiglaselt vähe tähelepanu. Meie ühiskonda kannavad aga edasi lapsed. Selle arusaama viimine iga inimeseni on ühiskonnale tõsine pingutus.
Riik on vahend rahvuse hoidmiseks
Riigimehelik on suunata tänases Eestis kogu jõud eestikeelsuse ja lasterikkuse hoidmisele. Pere-, rahvastiku-, haridus- ja kultuuripoliitika moodustavad vundamendi hoonele, milleks on rahvusriik keele- ja kultuurikeskkonnana. Kui eesti rahvus ei pea vastu üleilmsetele tendentsidele ja kaob, siis kaob ühtlasi vajadus Eesti riigi järele. Eesti Vabariik ei ole asi iseeneses, vaid vahend eesti rahvuse hoidmiseks.
Hoone kujundiga jätkates tuleb rääkida ka katusest, küttekehast ja piirdeaiast: majandus-, maksu-, sotsiaal-, energia-, kaitsepoliitikast jne. Nende valdkondade ülesanne on luua rahvusriigi ja selle vundamendi toimimiseks vajalikud tingimused. Pole päris õige nimetada vundamenti katusest olulisemaks, kuid tuleb anda endale aru, kui ühe kadumine muudab teise tarbetuks. Ettevõtluskeskkonna või sotsiaalsüsteemi nõrkus ei muuda iseenesest olematuks rahvust, keelt ega kultuuri. Vastupidisel juhul – rahvuse, keele ja kultuuri kadumisel – kaotab aga oma mõtte kogu innovatsioon, turumajandus, sotsiaalsüsteem, madalad maksud ja PISA testi tulemused.
Siin peitub ka 1990-ndatel Isamaa eestvedamisel läbi viidud turumajandusreformi tagamaa – reform oli vajalik rahvusriigile, mitte vastupidi.
Isamaa ei ole mugav
Isamaa peab jääma aateparteiks, mis seisab rahvusriigi ideaali eest. Tänases poliitilises olukorras on see raske valik. Ka meie valija on inimene, kes seisab rahvusriigi ideaali eest. Isamaa ei peaks ajama taga reitingut ega valija toetust lõputu ümberjagamisega läbi pensioni- ja sotsiaalsüsteemi ning soodustuspoliitikate. Andide jagamine on mugavuspoliitika, mis jäägu mugavuserakondadele.
Minu Isamaa teeb raskeid ja riigimehelikke otsuseid eesti rahvuse säilimise nimel ning kutsub enda selja taha inimesi, kes usuvad samadesse ideaalidesse.
Valik samme rahvusriigi hoidmiseks:
- peretoetuste pidev arendamine, et ükski laps ei jääks sündimata majanduslikel põhjustel
- perede õnnelikule koospüsimisele suunatud haridus- ja koolitusprogrammid, et lapsevanemad oskaks tagada lastele püsiva ja turvalise kasvukeskkonna
- teaduses, kultuuris ja äris eesti keele laialdasele kasutamisele suunatud meetmed, et eesti keel areneks koos maailma arenemisega
- lasteaedade ja koolide täielik üleviimine eesti õppekeelele, et sidustada muukeelsete perede lapsed paremini eesti ühiskonnaga
- lasterikkust, eestikeelsust ja eestimeelsust toetavate ühiskondlike hoiakute pidev arendamine haridus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna koostöös