Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni üks esimesi samme oli rahvastikuministri ametikoha kaotamine. Äsja Riigikogu menetlusse jõudnud eelnõuga plaanitakse likvideerida ka rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon.
Eestlaste arvu vähenemine on kõige tõsisem oht meie rahvusele. Rahvuse kandjaks on inimene. Rahvusesse kasvamine algab lapse sündimise ja üleskasvamisega eesti kultuurikeskkonnas ning kestab kogu elukaare vältel. Kriitiliseks küsimuseks on niisiis laste arv eesti peredes ja eestluse edasikandmist toetav kultuurikeskkond.
Perede suurusest aimu andev summaarne sündimuskordaja oli Eestis Statistikaameti andmetel 2019. aastal 1,66 last naise kohta. Rahvastiku taastetase on aga 2,1. Sündimus jääb meil kaugele allapoole sellest, mis on vajalik eestlaste arvu säilimiseks. Pikas perspektiivis viib selline olukord rahvuse väljasuremiseni. Tõepoolest üsna pikas perspektiivis. Mõelgem aga meie vennasrahva liivlaste saatusele. Täna kõneleb liivi keelt ehk mõnikümmend inimest. Kes osanuks sellele mõelda tuhat aastat tagasi?
Rahvuse väljasuremise oht on probleem, mille lahendamise eest ei vastuta tänases valitsusaparaadis mitte keegi. Varasemas valitsuses tegutses vähemasti rahvastikuminister Siseministeeriumi koosseisus. See oli poolik lahendus, kuid see oli vähemalt midagi.
Mart Võrklaeva (Reformierakond) selgitus rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni kaotamise eelnõule ei päde. Võrklaev väidab, et rahvastikuprobleemidega tegelevad paralleelselt riigikogu alalised komisjonid, näiteks sotsiaalkomisjon, mistõttu eraldi komisjoni töös hoidmine teeb probleemide lahendamise keerulisemaks.
Vastupidi! Probleemi lahendamise teeb keeruliseks, kui probleemil ei ole peremeest. Peremehetud probleemid unustatakse valitsusaparaadis lihtsalt ära.
Itaallastel olla vanasõna, et kui maja niikuinii maha põleb, võib ju tule paistel ennast soojendada. Valitsus näib olevat veendunud, et maja nimega eesti rahvus põleb maha niikuinii. Ainsad talad, mis valitsuses vastutasid maja koospüsimise eest – rahvastikuminister ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon – eemaldatakse konstruktsioonist vabatahtlikult ja jäädakse end mugavalt tule paistel soojendama. Või on kavas hoopis tulekahju mingil moel peenhäälestada?
Rahvastikukriis vajab peremeest, kelle initsiatiivi ja eestvedamise toel suunatakse kogu riigiaparaadi jõupingutused eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele läbi aegade. Riiklikus poliitikas tähendab see keskendumist inimeste oskusele luua ja hoida õnnelikke paarisuhteid, majanduspaketti lapsi soovivate perede toetamiseks ja kasvatamiseks, lasterikkust ja rahvustunnet toetavate hoiakute kujundamist, eesti rahvuslikku identiteeti edasikandvat haridussüsteemi, pidevat tööd laste kasvatamise majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete aspektidega, lasterikkuse ja tööhõive ühildamist jne.
See loetelu ei ole täielik. Nende teemadega tegeleb riigiaparaat ka täna, kuid need on hajutatud erinevate ministeeriumite vahel ning tegevus seetõttu laialivalguv. Igal ministeeriumil on oma selge eesmärk ja valdkond. Eestlaste arvu vähenemine on nende jaoks vaid üks paljudest kõrvalteemadest. Rahvastikukriis vajab eraldi fookust, mida praegune valitsusaparaat ei paku. Lahenduseks on luua eraldiseisev Rahvastikuministeerium.