Foto: Mihkel Ulman

6 isamaalist teesi

Isamaaliste mõttekoja maailmavaatelisi teese selgitab ajaloolane ja kolumnist Lauri Vahtre.

 

1) Eesti riigi mõte on rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade

Eesti riik pole eesmärk iseeneses ega äriühing, mille eesmärk on üksnes materiaalne kasu. Eesti riik on nüüdismaailmas vältimatult vajalik organisatsioon, et tagada rahvuse ja tema kultuurivälja püsimine ning areng.

 

2) Eestil on õigus kaitsta end mistahes sissetungijate eest kõigi vahenditega ja igaühe kohus on sellesse panustada

Siin on mõeldud mistahes agressiooni, kaasa arvatud otseselt sõjalist rünnakut, aga ka Eesti vastuvõtuvõimet ületavat ebaseaduslikku immigratsiooni. Öeldu ei tähenda, et kõik peaksid sõjaväkke minema ja relva kätte võtma. Kaitsetegevusse saab panustada ka muul moel, sest militaarstruktuurid vajavad tagala, st tsiviilühiskonna toetust. Noortelt tervetelt meestelt eeldame aga siiski ajateenistuse läbimist.

 

3) Eesti keele areng ja kasutamine tuleb tagada kõikides kultuuri- ja eluvaldkondades kõrgharidusest teeninduseni

Eesti keelega peab avalikus sfääris hakkama saama kogu Eestis. Mitte ainult riigi- ja omavalitsusüksustes, vaid ka näiteks teeninduses, arstiabi otsides jne. Eesti keeles peab hakkama saama ka ülikoolis. Peame ära hoidma kõrghariduse ülemineku inglise (või mistahes muule võõr-) keelele, mis oleks esimene samm eesti keele taandumisel n-ö köögikeeleks.

 

4) Eestlaste arv ja osakaal rahvastikus peavad tõusma

Eesti rahva saatuse otsustab kokkuvõttes meie iive. Kui eesti kultuurivälja kandvate inimeste arv langeb allapoole kriitilist piiri, lakkab olemast täisväärtuslik rahvuskultuur. Jääb vaid teatud eripäradega etniline rühm oma hääbuva keelega. Selle vältimiseks tuleb leida ja rakendada abinõusid, et tõsta eesti perede, eeskätt eestlannade soovi ja võimalusi saada lapsi. Jutt ei käi mingitest sunnimeetoditest, vaid üksnes stiimulitest, mis esmajärjekorras looksid võimalusi neile, kel tahtmine peret kasvatada on juba olemas.

 

5) Eestlaseks saab eestlaseks kasvades. Kõige loomulikum keskkond selleks on traditsiooniline perekond

Eestlaseks ei sünnita, vaid kasvatakse eesti peres, omandades keele, tüüpilised kombed ja väärtushoiakud, teadmised ühismälust ja põhilised käitumis- ning kõlblusreeglid. Selle jaoks on parim, kui lapsel on nii ema kui ka isa, samuti vendi-õdesid, ning laste kasvatamises osaleksid ka vanavanemad oma teadmiste, kogemuste ja tarkustega.

 

6) Inimeste vaba, turvalise ja õnneliku elu aluseks on traditsioonilistel hoiakutel ja kristlikel väärtustel rajanev ühiskond

Hoiakud ja väärtused muutuvad, kuid muutused peavad lähtuma olemasoleva edasiarendamisest, mitte lõhkumisest. Seega on uuenduste tegemiseks vaja kõigepealt omandada traditsioonid. Kristlike väärtuste rõhutamine tähendab Lääne tsivilisatsioonis kinnistunud enesestmõistetavate põhimõtete teadvustamist. Andestus, halastus, hädaliste aitamine ja keeld nõrgemale liiga teha – ühtki neist seejuures destruktiivsesse äärmusse viimata – on meie ühiskonnas kinnistunud kristluse kaudu. Kristlike väärtuste kandmiseks ei pea olema usklik.

Päiksetõus jaanipäeval 24.06.2020

Päiksetõus jaanipäeval 24.06.2020

Ehitades traditsioonidele ja vabadusele rajatud rahvusriiki ehitame õnnelike ja tegusate inimeste Eestit

Suure pildi nägemiseks tuleb vaadata eemalt. Meie – eesti rahvas siin ja praegu – loome riigi tulevikku ja kujutleme vaimusilmas Eestit näiteks 30 aasta pärast. Hindamaks tänast Eestit samasuguses perspektiivis, tuleb mõttes astuda 30 aastat tagasi. Olles praegu selle ajatelje mõttelises keskpunktis ei ole mõistlik heietada küsimuse üle “kas me sellist Eestit tahtsime?” vaid otsida teed selle Eesti juurde, mis ühendaks nii eelmiste, tänaste kui ka tulevaste põlvede ideaalid.

Laulev revolutsioon tõi meie kõnepruuki hõllandusliku mõiste rahvusriik. Sel ajal olime me kõik rahvuslased ja Eesti rahvusriik kauge utoopia. Meie ühine valu oli rahvusliku enesemääramise puudumine ja ühine ravi omariikluse taastamine. Ja me laulsime Eestit vabaks just selleks, et rahvana otsustada ise omal maal.

Omariikluse taastamisele järgnenud üleminek plaanimajanduselt vabaturumajandusele oli raske ja paljudele valus protsess. Kokkuvõttes sai aga Eesti hakkama väikese imega, kasvatades oma majandust edukamalt kui külma sõja aegsed saatusekaaslased. Samas ehitas riik üles sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi ja riigihalduse.

Iseseisvuse taastamise järgset edulugu varjutab aga tõsiasi, et riigi ülesehitamine on käinud pisut projektijuhtimise vormis, kus iga ära tehtud asja võib nimekirjast maha tõmmata. Liikudes ajas tagurpidi: sotsiaalsüsteem – tehtud! Vabaturg – tehtud! Rahvusriik – tehtud!

Need asjad ei ole kunagi tehtud, vaid neid tuleb ajas alati taasluua. Kui käriseb sotsiaalsüsteem või vabaturg, märkab ühiskond seda kiiresti ja ka reageerib vastavalt. Sama kiiresti ei märka aga ühiskond rahvusriigi kärisemist. 

Eesti riiklus rajaneb eesti rahvusel, rahvus aga keelel, ajalool ja kultuuril. Need nähtused on haprad. Laulva revolutsiooni päevil jagas ühiskond hirmu venestamise pärast. Täna, avatud ühiskonnas ei oska me aga oma kultuuri piisavalt kaitsta ligi hiiliva inglise keele ülemvõimu, aga ka globaalsete tarbimis- ja kultuurihoovuste eest. Samal ajal väheneb eestlaste arvukus.

See ei ole koht, kus küsida, “kas me sellist Eestit tahtsime?”. See on koht, kus küsida, millist Eestit me tahame aastal 2050.

Isamaaliste asutajatena seisame Eesti eest, mis hoiab, kasvatab ja arendab oma keelt ja kultuuri, Eesti eest, kus perekonnad on õnnelikult koos ja kasvatavad õnnelikke lapsi, ühiskonna eest, kus omad võivad end tunda väärikate omadena ja külalised teretulnud külalistena ning mis väärtustab inimest sedavõrd, et ta ei pea liigitama end enamuseks või vähemuseks. See on rahvuskonservatiivne parempoolne Eesti, mille juured on meie rahva sajanditepikkuses ajaloos ja mille võra kannab meie rahvust, keelt ja kultuuri läbi aegade.

Teekond sellise Eesti poole kätkeb erinevaid samme. Isamaalised on sõnastanud selle teekonna lähtealuse läbi kuue maailmavaatelise teesi:

  1. Eesti riigi mõte on rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
  2. Eestil on õigus kaitsta end mistahes sissetungijate eest kõigi vahenditega ja igaühe kohus on sellesse panustada.
  3. Eesti keele areng ja kasutamine tuleb tagada kõikides kultuuri- ja eluvaldkondades kõrgharidusest teeninduseni.
  4. Eestlaste arv ja osakaal rahvastikus peavad tõusma.
  5. Eestlaseks saab eestlaseks kasvades. Kõige loomulikum keskkond selleks on traditsiooniline perekond.
  6. Inimeste vaba, turvalise ja õnneliku elu aluseks on traditsioonilistel hoiakutel ja kristlikel väärtustel rajanev ühiskond.

Nende kuue arusaama jagamine või mitte jagamine on järelemõtlemise koht igale ühiskonnaliikmele. Aga kui kuus on paljuvõitu, siis võib kõik taandada ühele küsimusele: kas me jätkame rahvusriigi ehitamist, mis loodi 102 ja taastati ligi 30 aastat tagasi?

Isamaaliste vastus on kindel jah. Ehitades traditsioonidele ja vabadusele rajatud rahvusriiki ehitame õnnelike ja tegusate inimeste Eestit.

Juhani Jaeger, Kaspar Kokk, Mart Maastik – mõttekoja Isamaalised ellukutsujad

24. novembril 2020

Asutatakse erakondadeülene mõttekoda Isamaalised

24. novembril teatas oma asutamisest erakondadeülene poliitiline mõttekoda Isamaalised. Liikumine pakub väljundit inimestele, kes peavad poliitikas esmatähtsaks rahvusriigi ideaali. Mõttekoja ellukutsujad on kultuurikorraldaja Juhani Jaeger ning ettevõtjad Kaspar Kokk ja Mart Maastik.


Juhani Jaegeri sõnul on algatuse ajendiks järjest suurema osa inimeste rahulolematus poliitika kaugenemisega aatelisest eestimeelsest ellusuhtumisest. “Laulva revolutsiooni ajal olime me kõik rahvuslased. 1991 taastati Eesti rahvusriik. Vahepealsete aastakümnetega on edukalt üles ehitatud vabaturumajandus, isikuvabadused ja sotsiaalsüsteem. Samas leidub järjest enam inimesi, kelle arvates on parteid ühiskonna praktiliste probleemide lahendamise ja peenhäälestamise käigus unustanud kõige olulisema: eesti rahvusriigi,” lisas Jaeger.


Mart Maastiku jaoks on rahvusriigi olemus kokku võetav põhiseaduse preambuli sõnadega, mille kohaselt Eesti riik on loodud rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade. “Küsimus on prioriteetides. Poliitik peab iga algatuse puhul endalt küsima, kuidas aitab see kaasa meie rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele,” tõdes Maastik.


Maastik ühtegi erakonda ei kuulu, Jaeger ja Kokk on aga Isamaa Erakonna liikmed. Juhani Jaegeri arvates mõttekoja ja erakonna tegevus teineteist ei sega, vaid täiendavad. “Isamaa erakonna enamik jagab kindlasti mõttekoja asutamise aluspõhimõtteid. Erakonna sees seisavad Isamaalised selle eest, et jätkuks rahvuslik ja konservatiivne parempoolne poliitika,” lisas Jaeger, kes on ka Isamaa Erakonna volikogu liige.


Isamaalised tegutsevad samanimelise Facebooki grupi vormis, millega on oodatud liituma mõttekaaslased sõltumata erakondlikust taustast. Mõttekojaga liitumiseks tuleb vastata jaatavalt inimese maailmavaadet puudutavale kuuele küsimusele. Ava grupi link siin.

Kui nõustud järgnevaga, oled sa isamaaline inimene ja oodatud liituma mõttekaaslastega:
1) Eesti riigi mõte on rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
2) Eestil on õigus kaitsta end mistahes sissetungijate eest kõigi vahenditega ja igaühe kohus on sellesse panustada.
3) Eesti keele areng ja kasutamine tuleb tagada kõikides kultuuri- ja eluvaldkondades kõrgharidusest teeninduseni.
4) Eestlaste arv ja osakaal rahvastikus peavad tõusma.
5) Eestlaseks saab eestlaseks kasvades. Kõige loomulikum keskkond selleks on traditsiooniline perekond.
6) Inimeste vaba, turvalise ja õnneliku elu aluseks on traditsioonilistel hoiakutel ja kristlikel väärtustel rajanev ühiskond.