Isamaaliste mõttekoja maailmavaatelisi teese selgitab ajaloolane ja kolumnist Lauri Vahtre.
1) Eesti riigi mõte on rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade
Eesti riik pole eesmärk iseeneses ega äriühing, mille eesmärk on üksnes materiaalne kasu. Eesti riik on nüüdismaailmas vältimatult vajalik organisatsioon, et tagada rahvuse ja tema kultuurivälja püsimine ning areng.
2) Eestil on õigus kaitsta end mistahes sissetungijate eest kõigi vahenditega ja igaühe kohus on sellesse panustada
Siin on mõeldud mistahes agressiooni, kaasa arvatud otseselt sõjalist rünnakut, aga ka Eesti vastuvõtuvõimet ületavat ebaseaduslikku immigratsiooni. Öeldu ei tähenda, et kõik peaksid sõjaväkke minema ja relva kätte võtma. Kaitsetegevusse saab panustada ka muul moel, sest militaarstruktuurid vajavad tagala, st tsiviilühiskonna toetust. Noortelt tervetelt meestelt eeldame aga siiski ajateenistuse läbimist.
3) Eesti keele areng ja kasutamine tuleb tagada kõikides kultuuri- ja eluvaldkondades kõrgharidusest teeninduseni
Eesti keelega peab avalikus sfääris hakkama saama kogu Eestis. Mitte ainult riigi- ja omavalitsusüksustes, vaid ka näiteks teeninduses, arstiabi otsides jne. Eesti keeles peab hakkama saama ka ülikoolis. Peame ära hoidma kõrghariduse ülemineku inglise (või mistahes muule võõr-) keelele, mis oleks esimene samm eesti keele taandumisel n-ö köögikeeleks.
4) Eestlaste arv ja osakaal rahvastikus peavad tõusma
Eesti rahva saatuse otsustab kokkuvõttes meie iive. Kui eesti kultuurivälja kandvate inimeste arv langeb allapoole kriitilist piiri, lakkab olemast täisväärtuslik rahvuskultuur. Jääb vaid teatud eripäradega etniline rühm oma hääbuva keelega. Selle vältimiseks tuleb leida ja rakendada abinõusid, et tõsta eesti perede, eeskätt eestlannade soovi ja võimalusi saada lapsi. Jutt ei käi mingitest sunnimeetoditest, vaid üksnes stiimulitest, mis esmajärjekorras looksid võimalusi neile, kel tahtmine peret kasvatada on juba olemas.
5) Eestlaseks saab eestlaseks kasvades. Kõige loomulikum keskkond selleks on traditsiooniline perekond
Eestlaseks ei sünnita, vaid kasvatakse eesti peres, omandades keele, tüüpilised kombed ja väärtushoiakud, teadmised ühismälust ja põhilised käitumis- ning kõlblusreeglid. Selle jaoks on parim, kui lapsel on nii ema kui ka isa, samuti vendi-õdesid, ning laste kasvatamises osaleksid ka vanavanemad oma teadmiste, kogemuste ja tarkustega.
6) Inimeste vaba, turvalise ja õnneliku elu aluseks on traditsioonilistel hoiakutel ja kristlikel väärtustel rajanev ühiskond
Hoiakud ja väärtused muutuvad, kuid muutused peavad lähtuma olemasoleva edasiarendamisest, mitte lõhkumisest. Seega on uuenduste tegemiseks vaja kõigepealt omandada traditsioonid. Kristlike väärtuste rõhutamine tähendab Lääne tsivilisatsioonis kinnistunud enesestmõistetavate põhimõtete teadvustamist. Andestus, halastus, hädaliste aitamine ja keeld nõrgemale liiga teha – ühtki neist seejuures destruktiivsesse äärmusse viimata – on meie ühiskonnas kinnistunud kristluse kaudu. Kristlike väärtuste kandmiseks ei pea olema usklik.